Sandrel oli eile sünnipäev. Väidetavalt tema kunagi sünnipäevi tähistanud ei ole ega pea neist eriti lugu. Ta oli kategooriliselt selle vastu, et ma talle midagi kingiks.
Kakskümmend minutit enne südaööd õnnestus mul Sandre toast välja kupatada, läksime öisesse parki jalutama. Leidsime pingi purskkaevu äärest, mille taga olid suured lillepeenrad. Kui kell kukkus, võtsin väikse lilleõie, kallistasin oma kullakest ja soovisin talle palju õnne. Sandre oli päris üllatunud, tal polnud endal meeleski, et et saab aasta vanemaks.
Edasi läksime linna, ostsin kaks maitsavat koogikest ning istusime sadamasse laiadele pinkidele. Enne kui lubasin sandrel koogikest süüa, käskisin tal selja pöörata ja kõrvad kinni panna (üllatuste korraldamine ei tule mul just kõige paremini välja).
Panin koogikeste sisse kaks küünalt, mis moodustasid kokku 24. Küünlad olid Sandre ema poolt, nii armas! Selleks, et küünlaid süüdata, olin salaja Sandre taskust pihta pannud paki tikke. Päris hea oli avastada, et absoluutselt kõik tikud olid Sandrel ära põletatud. Nii palju siis minu üllatusest, mis juba niigi päris naljakas tundus.
Igatahes lubasin Sandrel ümber pöörata, tema hakkas naerma ja oli päris õnnelik, et kodustelt selline kingitus tuli. Ta võttis taskust teise tikupaki, süütas küünlad ja oli lihtsalt armas edasi.
Palju õnne, Sandre. Sa oled nii hea!
Kakskümmend minutit enne südaööd õnnestus mul Sandre toast välja kupatada, läksime öisesse parki jalutama. Leidsime pingi purskkaevu äärest, mille taga olid suured lillepeenrad. Kui kell kukkus, võtsin väikse lilleõie, kallistasin oma kullakest ja soovisin talle palju õnne. Sandre oli päris üllatunud, tal polnud endal meeleski, et et saab aasta vanemaks.
Edasi läksime linna, ostsin kaks maitsavat koogikest ning istusime sadamasse laiadele pinkidele. Enne kui lubasin sandrel koogikest süüa, käskisin tal selja pöörata ja kõrvad kinni panna (üllatuste korraldamine ei tule mul just kõige paremini välja).
Panin koogikeste sisse kaks küünalt, mis moodustasid kokku 24. Küünlad olid Sandre ema poolt, nii armas! Selleks, et küünlaid süüdata, olin salaja Sandre taskust pihta pannud paki tikke. Päris hea oli avastada, et absoluutselt kõik tikud olid Sandrel ära põletatud. Nii palju siis minu üllatusest, mis juba niigi päris naljakas tundus.
Igatahes lubasin Sandrel ümber pöörata, tema hakkas naerma ja oli päris õnnelik, et kodustelt selline kingitus tuli. Ta võttis taskust teise tikupaki, süütas küünlad ja oli lihtsalt armas edasi.
Palju õnne, Sandre. Sa oled nii hea!