Lootsime salaja, et suvi Uus-Meremaal jääb kestma ja sügis ei saabugi...no nii maailma tasakaalu mõttes, Eestis on ju ka endiselt talv. Nüüd on meil teile häid uudiseid! Meil algas sügis! Seega võiks ju oletada, et teilgi kevad kaugel pole.
Enam me ei saa hommikuti T-särgi ja lühkadega õue joosta, päikest võtta ja kuumas lõõtsutada. Nüüd ärkame üles, lülitame radiaatori sisse ja sööme teki all hommikust. Väljas on päris jahedaks läinud, pidime eile juba sokid jalga panema.
Üks asi mulle sügise juures meeldib. Kui Ohakunesse saabudes tundus taimestik ühtlaselt erkroheline, sekka mõni üksik värviline õis, siis nüüd on lehed kirjud. Ma pole kodus sellist värvi lehti näinudki. Eesti sügises jalutades märkab selgeid toone - punane, oranž, kollane. Siin võib neile lisaks leida näiteks õrnroosasid puulehti.
Tuul on ka igapäevane. Õnneks vihma veel väga ei saja, ainult öösiti tibutab ja sedagi mitte kogu aeg. Homme hommikul läheme Ruapehu mäele. Sinna peame pähe panema sooja mütsi, kätte kindad ja selga jope. Nagu tuleks juba Eestisse tagasi...
Täna oli meie viimane tööpäev. See kestis kaks tundi, täpselt nagu eile. Sügisel motellis eriti külastajaid ei näe. Soojad ilmad on lõppenud ja suusahooaeg pole veel alanud. Motellipidajate puhkus on paraku kõige kehvemate ilmade ajal.
Homme siis Mount Ruapehu'le, ülehomme Taurangasse. Ruapehul on talv, Taurangas ookeani ääres jäise tuulega sügis. Kurb, kurb, kurb. Sügis on kurb ja Ohakunest lahkumine ka natuke. Siin on küll igav, aga vaevalt me sellises linnas veel kunagi elada saame, kus hommikuti aknast hobuse seljas mööda ratsutatakse.
Teile aga head kevadet! Ehk ta ikka jõuab kohale...
Enam me ei saa hommikuti T-särgi ja lühkadega õue joosta, päikest võtta ja kuumas lõõtsutada. Nüüd ärkame üles, lülitame radiaatori sisse ja sööme teki all hommikust. Väljas on päris jahedaks läinud, pidime eile juba sokid jalga panema.
Üks asi mulle sügise juures meeldib. Kui Ohakunesse saabudes tundus taimestik ühtlaselt erkroheline, sekka mõni üksik värviline õis, siis nüüd on lehed kirjud. Ma pole kodus sellist värvi lehti näinudki. Eesti sügises jalutades märkab selgeid toone - punane, oranž, kollane. Siin võib neile lisaks leida näiteks õrnroosasid puulehti.
Tuul on ka igapäevane. Õnneks vihma veel väga ei saja, ainult öösiti tibutab ja sedagi mitte kogu aeg. Homme hommikul läheme Ruapehu mäele. Sinna peame pähe panema sooja mütsi, kätte kindad ja selga jope. Nagu tuleks juba Eestisse tagasi...
Täna oli meie viimane tööpäev. See kestis kaks tundi, täpselt nagu eile. Sügisel motellis eriti külastajaid ei näe. Soojad ilmad on lõppenud ja suusahooaeg pole veel alanud. Motellipidajate puhkus on paraku kõige kehvemate ilmade ajal.
Homme siis Mount Ruapehu'le, ülehomme Taurangasse. Ruapehul on talv, Taurangas ookeani ääres jäise tuulega sügis. Kurb, kurb, kurb. Sügis on kurb ja Ohakunest lahkumine ka natuke. Siin on küll igav, aga vaevalt me sellises linnas veel kunagi elada saame, kus hommikuti aknast hobuse seljas mööda ratsutatakse.
Teile aga head kevadet! Ehk ta ikka jõuab kohale...